Kes vajab LEI koodi Eestis? Ettevõtte kontrollnimekiri

Kes vajab LEI koodi? Eestis ei ole see automaatselt iga ettevõtte kohustus: vajadus sõltub tehingust, aruandlusnõudest või sellest, kas finantsasutus küsib koodi oma IKT-teenuse osutajalt. Kui ettevõte soovib teha panga või maakleri kaudu aruandlusega hõlmatud väärtpaberitehingu, peab investeerimisühing saama tema LEI koodi enne vastava teenuse osutamist.

Mida see Eestis tähendab

Eesti OÜ jaoks määrab LEI vajaduse eelkõige kavandatav tegevus. Näiteks võib vaba raha võlakirjadesse paigutada sooviv OÜ vajada koodi enne panga kaudu tehtavat aruandlusega hõlmatud tehingut. Valuutariski tähtpäevatehingutega maandava kaubandusettevõtte puhul tuleb arvestada tuletislepingute aruandlusega. Tarkvaraettevõttelt võib aga tema pangast klient küsida LEI koodi DORA teaberegistri jaoks. Need on eri olukorrad, mitte üldine nõue kõigile Eesti ettevõtetele.

Eesti ettevõtte andmete kontrollimisel kasutab LEI väljastaja registrikoodi ja võrdleb viiteandmeid e-Äriregistriga. Seetõttu tasub enne taotluse esitamist kontrollida, millised andmed on Äriregistris ettevõtte kohta kirjas. LEI väljastajat ei pea valima üksnes Eestis asuvate organisatsioonide seast: GLEIFi järgi võib kasutada iga väljastajat, kelle akrediteering hõlmab ettevõtte jurisdiktsiooni.

Finantsinspektsiooni DORA selgituse järgi esitatakse Euroopa järelevalveasutuste iga-aastases kogumises konsolideeritud ettevõtja teaberegister ühiselt kõrgeimal tasandil. Register kajastab eelmise kalendriaasta lõpu seisu: 2027. aasta alguses kogutakse registreid 31. detsembri 2026 seisuga. Esitamine toimub Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali aruandlus.eestipank.ee kaudu. See selgitab, miks finantsasutusest klient võib tarkvaraettevõttelt LEI andmeid küsida.

LEIFasti Eesti hinnateabe järgi maksab uus LEI kood üheks aastaks 49 €, kolmeks aastaks 135 € ja viieks aastaks 195 €. GLEIFi tasu sisaldub hinnas; maks lisandub, kui see on nõutav. LEIFast on GLEIFi akrediteeritud väljastaja WM Datenservice’i registreerimisagent ega väljasta LEI koode ise.

Millal on LEI kood ettevõttele vajalik?

LEI on ISO 17442 standardil põhinev ainulaadne 20 märgist koosnev tähtnumbriline tunnus. Iga kood tähistab üht üksust ning seob selle usaldusväärsetest kohalikest allikatest pärit viiteandmetega. Need andmed on avalikult ja tasuta kättesaadavad, nagu selgitab GLEIFi ülevaade LEI koodist.

• Kontrollige, kas ettevõte teeb panga või maakleri kaudu aruandlusega hõlmatud finantsinstrumentidega tehinguid.
• Tehke kindlaks, kas ettevõte on tuletislepingu või väärtpaberite finantseerimistehingu vastaspool.
• Kui ettevõte osutab finantsasutusele IKT-teenust, küsige kliendilt, millist tunnust ta DORA teaberegistri jaoks vajab.

Olukord	Nõude alus	Kelle kaudu vajadus ilmneb?
Ettevõte ostab või müüb aruandlusega hõlmatud aktsiaid, võlakirju või ETF-e.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014 (MiFIR), artikkel 26 lõige 6, näeb ette juriidilisest isikust kliendi tuvastamise LEI abil. Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/590 (RTS 22), artikkel 13 lõiked 2 ja 3, nõuab koodi saamist enne aruandluskohustuse tekitava teenuse osutamist ning selle kontrollimist.	Pank või maakler, kes peab tehingust aru andma.
Ettevõte sõlmib tuletislepingu, näiteks valuuta tähtpäevatehingu või intressimäära vahetustehingu.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012 (EMIR), artikkel 9 lõige 1, nõuab tuletislepingu andmete esitamist tehingute registrile hiljemalt järgmisel tööpäeval; aruandluse võib delegeerida. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1860, artikkel 3, näeb juriidilisest isikust vastaspoole tuvastamiseks ette LEI ning nõuab aruandluse ajal määratud üksuste LEI viiteandmete uuendamist.	Tuletislepingu aruandluse korraldaja, ka siis, kui aruandlus on delegeeritud.
Ettevõte osaleb väärtpaberite finantseerimistehingus, näiteks repotehingus.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2365 (SFTR), artikkel 4, näeb ette aruandluse järgmiseks tööpäevaks ja LEI kasutamise aruande vormingus.	Tehingu aruandluse korraldaja.
Ettevõte osutab finantsasutusele IKT-teenust.	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2956, artikkel 3 lõige 5, lubab ELis asuva juriidilisest isikust teenuseosutaja tuvastada kehtiva ja aktiivse LEI või EUID abil; kui mõlemad on olemas, kasutatakse mõlemat. Väljaspool liitu asuva juriidilise isiku puhul võib kasutada ainult LEI-d.	Teaberegistrit pidav finantsasutusest klient.

DORA – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554 – kohaldub alates 17. jaanuarist 2025. Seega ei tähenda finantsasutuse päring alati, et igal Eesti IKT-teenuse osutajal peab olema LEI: ELis asuva juriidilise isiku puhul lubab viidatud teaberegistri nõue ka EUID-d. Lähemalt käsitleb seda artikkel DORA ja Eesti IKT-teenuse osutaja LEI kohta.

Millal kasutatakse LEI koodi ainult olemasolu korral?

Mõnes õigusaktis on LEI üks võimalik tunnus, mitte nõue ettevõttel uus kood taotleda. Eristage neid olukordi tehinguaruandlusest, kus koodi saamine võib olla teenuse osutamise eeltingimus.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1113, artikkel 4: maksete puhul edastatakse maksja ja saaja kehtiv LEI, kui see on olemas; selle puudumisel kasutatakse kättesaadavat samaväärset ametlikku tunnust. See ei kohusta ettevõtet LEI koodi taotlema.
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, artikkel 5c lõike 1 punkt b: juriidilisest isikust makse saaja kontrollimisel võib maksja pank pakkuda IBANi kõrval sellise tunnuse nagu LEI, EUID või maksunumbri kasutamist. LEI omamine ei ole selle tõttu kohustuslik.
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1624 (AMLR) hakkab kohalduma 10. juulist 2027. Selle artikli 22 lõike 1 järgi koguvad kohustatud isikud juriidilisest isikust kliendi LEI olemasolu korral; säte ei kohusta klienti koodi taotlema.

Kes tavaliselt LEI koodi ei vaja?

Ettevõte, kes ei tee kirjeldatud aruandlusega hõlmatud tehinguid ega ole olukorras, kus finantsasutus temalt LEI andmeid küsib, ei vaja koodi üksnes seetõttu, et ta on Eestis registreeritud. Näiteks väärtpaberitega mittekaubitseval OÜ-l ei teki pelgalt äriühingu vormist üldist LEI kohustust. Kui tegevus või kliendi nõue muutub, tuleb vajadus uuesti üle vaadata; konkreetse olukorra hindamisel küsige vajaduse korral nõu oma nõustajalt või pädevalt asutuselt.

Kuidas olemasolevat LEI koodi kontrollida ja uut taotleda?

1. Otsige ettevõtet tasuta avalikust GLEIF LEI Searchist. Kontrollige, kas kirje on olemas ja kas selle olek on ISSUED või LAPSED.
2. Kui kirje on olemas, kontrollige selle viiteandmeid. LAPSED-oleku korral vaadake, kuidas toimub aegunud LEI koodi uuendamine Eestis. Kui LEI on juba olemas ja soovite teenusepakkujat vahetada, tutvuge LEI koodi üleviimisega LEIFasti. Enne järgmise sammu valimist kontrollige avalikust otsingust, kas ettevõtte kirje ja selle viiteandmed vastavad Äriregistris esitatud andmetele.
3. Kui ettevõttel koodi ei ole, võrrelge väljastajaid. GLEIFi LEI väljastajate juhendi järgi võib valida iga oma jurisdiktsioonis akrediteeritud väljastaja.
4. Kontrollige taotluse jaoks ettevõtte registrikoodi ja Äriregistri andmeid ning tutvuge LEIFasti hindadega. Kui vajate uut koodi, esitage taotlus LEIFasti LEI tellimisvormil.