Makse saaja kontroll ja LEI Eestis

Verification of Payee LEI kontroll võib asendada tavapärast IBANi ja makse saaja nime võrdlust, kuid see ei kohusta ettevõtet LEId omama. Juriidilisest isikust makse saaja IBANit saab võrrelda tema juriidilise isiku tunnusega (LEI) vaid siis, kui maksja makseteenuse pakkuja võimaldab tunnuse esitamist ja makse saaja makseteenuse pakkuja süsteemis on sama tunnus. Eurodes tehtavate kreeditkorralduste puhul saab maksja kontrolli tulemuse enne ülekande autoriseerimist.

Mida see tähendab Eestis?

Eesti kuulub euroalasse. Seetõttu pidid Eesti makseteenuse pakkujad hakkama pakkuma makse saaja kontrolli eurodes tehtavate tavaliste ja välkkreeditkorralduste jaoks määruse (EL) 2024/886 artikli 5c lõikes 9 sätestatud tähtajaks, 9. oktoobriks 2025. See on makseteenuse pakkujatele kehtiv tähtaeg, mitte ettevõtetele seatud nõue hankida LEI.

Euroopa Komisjoni Eesti esindus selgitas 9. oktoobril 2025, et sellest päevast peavad makseteenuse pakkujad pakkuma eurovälkmaksete saatmist ja eurodes tehtavate ülekannete makse saaja kontrolli. Kontroll aitab võidelda maksepettustega ning on maksjale tasuta. Kohustus pakkuda kontrolli ei tähenda siiski, et iga makseteenuse pakkuja võimaldaks kontrollida just LEId.

Tartu OÜ, mis saab arveid välispartneritelt, saab kontrolli tulemuse tähendust hinnata selle järgi, millised makse saaja andmed ta ülekande tegemisel esitab. Kui ettevõte soovib kasutada nime asemel LEId, peab ta küsima oma makseteenuse pakkujalt, kas vastav andmekanal on olemas. Ka makse saaja kontot teenindava pakkuja süsteemis peab olema sama tunnus; arvel esitatud LEI üksi seda ei kinnita.

Tallinna e-pood, mis maksab tarnijatele failiga, peaks arvestama ka koondmaksete erandiga: ettevõte võib paketi kujul esitatud maksekorralduste puhul kontrollist loobuda ja hiljem selle uuesti kasutusele võtta. Enne protsessi muutmist tuleb otsustada, kes ettevõttes selle valiku teeb ning kuidas käsitletakse kontrolli käigus ilmnevat mittevastavust.

Makse saaja kontrolli põhipunktid

• Tavaliselt võrreldakse makse saaja IBANit maksja sisestatud nimega.
• Juriidilise isiku puhul võib tingimuste täitmisel nime asemel kontrollida LEId, maksukohustuslasena registreerimise numbrit või muud sobivat tunnust.
• Kontroll hõlmab ELis nii tavalisi kui ka välkkreeditkorraldusi eurodes.
• Mittevastavusest teatatakse maksjale, kuid kontroll ei takista tal ülekannet autoriseerida.
• Euroala makseteenuse pakkujatele kehtib nõue alates 9. oktoobrist 2025; teiste ELi rahaühikutega liikmesriikide pakkujad peavad seda täitma 9. juuliks 2027.

Euroopa Keskpanga ülevaade välkmaksete määrusest kinnitab, et makse saaja kontroll hõlmab nii tavalisi kui ka välkkreeditkorraldusi eurodes.

Mida nõuab artikkel 5c enne ülekannet?

13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/886 ehk välkmaksete määrus muutis määrust (EL) nr 260/2012. Artikli 5c lõike 1 järgi peab maksja makseteenuse pakkuja võimaldama makse saaja kontrolli kohe pärast seda, kui maksja on esitanud makse saaja andmed, ja enne ülekande autoriseerimist. Nõue kehtib sõltumata sellest, millise kanali kaudu makse algatatakse.

Tavapärase kontrolli korral küsib maksja makseteenuse pakkuja makse saaja pakkujalt, kas esitatud IBAN ja nimi vastavad teineteisele. Mittevastavuse korral hoiatatakse maksjat, et ülekande autoriseerimisel võib raha minna kontole, mis ei kuulu märgitud makse saajale. Euroopa Keskpank kirjeldab maksjale kuvatavaid tulemusi kui vastavust, lähedast vastavust, mittevastavust või muud tulemust.

Artikli 5c lõike 1 punkt b näeb juriidilisest isikust makse saaja puhul ette ka tunnuse kontrollimise võimaluse. Kui maksja pakkuja võimaldab esitada koos IBANiga makse saajat üheselt tuvastava andmeelemendi ning sama element on makse saaja pakkuja sisemises süsteemis, kontrollib viimane taotluse korral nende vastavust. Määrus nimetab näiteks maksukohustuslasena registreerimise numbri, Euroopa kordumatu tunnuse (EUID) ja LEI. LEI on juriidilisele isikule määratud kordumatu tähtnumbriline viitekood, mis põhineb standardil ISO 17442.

Arvele kirjutatud LEI ei tõenda, et maksja saaks seda kontrollimiseks kasutada või et makse saaja pakkuja saaks päringule vastata. Artikli 5c kohane kontroll on makseteenuse kasutajale tasuta ning ei tohi takistada maksjal ülekannet autoriseerida.

Kuidas toimub LEI kontroll EPC skeemis?

Euroopa Maksenõukogu (EPC) makse saaja kontrolli skeemi reeglistiku versioon 1.1 avaldati 16. märtsil 2026 ja see kehtib alates 20. septembrist 2026. Reeglistiku järgi saab juriidilise isiku nime asemel kontrollida tunnust, kui päringu esitav makseteenuse pakkuja pakub selleks kanalit ning tunnus on päringule vastava pakkuja süsteemis. Näidetena on nimetatud LEI, käibemaksukohustuslase number ja maksunumber.

Päringu esitav pakkuja saab EPC kataloogiteenusest kontrollida, kas vastav pakkuja toetab tunnuse kontrolli. See ei tähenda, et kõik pakkujad toetaksid LEI kontrolli. Ettevõte peaks oma makseteenuse pakkujalt küsima, milliseid tunnuseid saab esitada, ja kontot teenindavalt pakkujalt, kas ettevõtte LEI on tema süsteemis kirjas.

EPC makse saaja kontrolli API spetsifikatsiooni versioon 1.1.1 määrab tunnuse ja IBANi kontrolli vastuseks järgmised koodid:

• MTCH: vastavus.
• NMTC: mittevastavus.
• NOAP: vastavust ei ole võimalik kontrollida.

Spetsifikatsiooni LEI väli järgib standardit ISO 17442. Need koodid puudutavad tunnuse kontrolli; üldine makse saaja kontrolli tulemus ei tõenda iseenesest, et võrreldi just LEId. Ootamatu tulemuse korral tasub välja selgitada, millised andmed esitati ning kas asjaomased pakkujad tunnust toetavad ja talletavad.

Koondmaksed ja vastutus

Artikli 5c lõige 6 nõuab, et makseteenuse pakkuja võimaldaks tarbijaks mitteoleval kasutajal loobuda kontrollist, kui mitu maksekorraldust esitatakse paketina. Kasutajal peab olema võimalus kontroll igal ajal uuesti sisse lülitada. Loobumine on valik, mitte ettevõttele pandud kohustus.

Enne koondmaksete töökorra muutmist tuleks määrata, kes loobumisotsuse teeb ja kuidas makseandmeid üle vaadatakse. Kontroll annab teavet enne autoriseerimist, kuid ei peata ülekannet. Seetõttu tuleb mittevastavust uurida, mitte eeldada, et pakkuja makse automaatselt blokeerib.

Artikli 5c lõige 8 käsitleb pakkuja vastutust kindlatel tingimustel. Artikli nõuded täitnud pakkuja ei vastuta vale kordumatu tunnuse alusel soovimatule makse saajale tehtud ülekande eest. Kui maksja pakkuja ei täida lõiget 1 ja selle tagajärjel tehakse puudulikult täidetud tehing, peab ta maksjale raha viivitamata tagasi maksma. Vaidluse korral sõltub vastutus asjaoludest; küsige nõu oma makseteenuse pakkujalt või nõustajalt.

Makse saaja kontrolli tähtajad

Makseteenuse pakkuja asukoht	Artikli 5c täitmise tähtaeg	Olukord 18. oktoobril 2026
Euroala liikmesriigid	9. oktoober 2025	Nõue kehtib
ELi liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro	9. juuli 2027	Nõue hakkab kehtima

Need on artikli 5c lõikes 9 makseteenuse pakkujatele sätestatud tähtajad. EPC reeglistiku jõustumiskuupäev on neist eraldi.

Mida ettevõte peaks tegema?

• Kontrollige makseandmeid: vaadake üle klientidele antud juriidilise isiku nimi ja IBAN ning tarnijate andmed.
• Küsige pakkujatelt tunnuse kontrolli kohta: uurige, kas maksja pakkuja võimaldab tunnuse esitamist ja kas teie kontot teenindav pakkuja on teie LEI talletanud.
• Jagage olemasolevat tunnust: kui ettevõttel on LEI, andke see oma pakkujale ning lisage vajaduse korral arvetele või tarnijaandmete vormidele.
• Hoidke LEI andmed ajakohased: kontrollige olemasoleva tunnuse andmeid ja vajaduse korral uuendage LEId.
• Leppige kokku tulemuste käsitlemine: määrake, kuidas töötajad kontrollivad mittevastavust või teadet, et vastavust pole võimalik tuvastada, enne makse autoriseerimist.

Kui ettevõttel LEId veel ei ole ja ta soovib võimaldada maksjatel tunnuse kontrolli kasutada, saab ta taotleda LEId. Muudatuste jälgimiseks on kättesaadavad ka LEIFasti määruseuudised. Esmalt küsige siiski oma makseteenuse pakkujalt, milliseid kontrollikanaleid ta pakub ja millised ettevõtte tunnused on tema süsteemis olemas.